Kui suudaksid aega aeglustada, tõepoolest väga aeglaseks, näeksid, et reklaamid paljudel veebisaitidel, mida külastad, ei ole seal ja oota, et keegi neid näeks. Võtab aega, kuigi vaid väga vähe, et reklaamijad selle sulle ette söödaksid. Sulle. Mitte kellelegi teisele. Sa jõuad sinna, nad tuvastavad su, sind vaadatakse üle, siis otsustavat potentsiaalsed reklaamijad kas oled seda väärt, nad maadlevad natuke, ja lõpuks kasutab võitja võimalus, et sinu tähelepanu püüda. Voilà. Siis pakutakse sulle reklaami parimatest roosadest jooksukingadest, mis sobivad neutraalse kõnnakuga inimestele segapindadel jooksmiseks. Äge. Sa oled õnnelik. Lisaks sellele, et said lugeda artiklit, mille pärast veebilehte külastasid, said potentsiaalselt kasulikku kommertsinfot. See kõik on hea, kõigi jaoks. Sind ei häirita reklaamidega, mille vastu sul huvi puudub. Reklaamija ei vala raha aknast välja. Kõik on väga tõhus. Elagu tõhusus.
Kahjuks ei ole see täielik lugu. Ja täielik lugu on natuke vähem roosiline. Mida kirjeldasin kui maadlust potentsiaalsete reklaamijate vahel võimaluse nimel saada su tähelepanu, kutsutakse reklaamimaailmas „reaalajas pakkumiseks“ (real-time bidding, lühidalt RTB). Nendel millisekunditel, kui RTB toimub, levitatakse sinu kohta käivaid andmeid sadadele või tuhandetele ettevõtetele. Selle hulka võib kuuluda teave sinu täpse asukoha kohta, selle kohta mida internetis loed, kuulad või vaatad, teavet sinu tervise või seksuaalkäitumise kohta, ja unikaalseid koode, millega ettevõtted saavad sind internetis ka edaspidi jälgida. See tähendab, et RTB kaudu võivad intiimsed ja väga üksikasjalikud andmed sinu kohta jõuda andmebaasidesse, mille omanikud on ettevõtted, millest sa kunagi kuulnud pole, ilma et oleksid sellele tegelikult kunagi nõusolekut andnud.
Keegi ei tea, mis kõigi nende
isikuandmetega tegelikult juhtub, kes, millal ja kuidas neid kasutab. Eeldatavasti
ei taha need organisatsioonid, mis RTB standardid kehtestasid, sind maha müüa.
Kuid nagu meie kaas-kampaaniategija, Bits of Freedom, viitab, teevad nad selle võimalikuks
ja ei võta selle vastu midagi ette. Võib meenuda, kui Facebook tegi isikandmete
lekkimise võimalikuks ja ei võtnud selle vastu midagi ette. Selle tulemuseks
saime Cambridge Analyticaskandaali ja mitterahuldavalt
demokraatlikud uued poliitilised jõud. Midagi väga sarnast võib juhtuda ka
reaalajas pakkumistega. Ja muide, mitte ainult sinu demokraatia ei ole sellise
praktika tõttu ohus. Ka sina oled ohus. Puuduvad meetmed, millega säilitada
tõhus kontroll sinu isiklike ja mõnikord
väga intiimsete andmete üle. Edastatakse andmeid, mida saab sinuga siduda.
Mõned teist võivad nüüd õlgu kehitada ümisedes, et vahet pole. Miks sa peaksid tahtma varjata seda, mida sa loed ja kus sa oled, kui sa oled aus ja seaduskuulekas kodanik? Sul võib olla selleks terve hulk väga õigustatud põhjuseid. Mul endal on oma ülemuse ja kolleegidega väga hea suhe, kuid ma ei taha, et nad teaksid minu elust teatud intiimseid üksikasju. See teave on kergesti tuletatav sellest, mida ma internetis loen. Ja ma olen suhteliselt mittehuvitav huvikaitse spetsialist, kes elab väga liberaalses riigis. Vähem õnnelikus oludes elavatel inimestel võib olla palju pakilisemaid põhjuseid, miks nad tahavad oma elu teatud (täiesti seaduslikke) tahke endale hoida. Need võivad olla seotud nende võimalusega saada korralikku tervisekindlustust, võimalusega saada tööd või hea intressimääraga pangalaenu.
Siinkohal võid küsida miks
meie Liberties, kui oleme isikuandmete kaitse valdkonnas nii karmid, kasutame
endiselt käitumuslikku reklaami, et edastada oma sõnumeid Facebookis. Kust sa
tõenäoliselt saabusid. Esiteks, me ei kasuta RTB-d. Teiseks, me ei kritiseeri
kedagi, kes kasutab RTB-d oma toodete müümiseks. Me kritiseerime neid, kes
kehtestavad tööstuses kasutatavad standardid, ja me tahame, et nad järgiksid
seadusi, mida nad aga praegu, nii palju kui me teame, ei tee.
Need teie hulgast, kellel on
väga tugev moraalne kompass, võivad öelda, et kuigi me ei kritiseeri
ettevõtteid ja organisatsioone, kes kasutavad RTB-d oma toodete või ideede
müümiseks, on meie väidete loomulik järeldus, et nad on siiski moraalselt korrumpeerunud,
kuna selles osaledes säilitavad ettevõtted moraalselt korrumpeerunud praktikat.
Seega ainus asi, mida ettevõte või organisatsioon (näiteks Liberties) teha
saab, et oma moraalset usaldatavust säilitada, on sellest täielikult hoiduda.
Ei mingit RTB-d, ei mingeid Facebooki sihitud reklaame, ega midagi sellist.
Kuid pea meeles, et see ei ole
iseäranis hea moraalne argument. Tõeline maailm on keeruline. Mõnikord on
miski, mis esmapilgul tundub halb, täpselt õige asi teha, kui kõik on arvesse võetud. Kui oled näiteks ettevõte, mis müüb
keskkonnateadlikke tooteid, jumala eest, ära tulista endale jalga ja pane end ebasoodsasse
konkurentsiolukorda käitumuslikku reklaami mitte kasutades. Kasuta seda praegu.
Kuid sel ajal, kui sa seda teed, võitle maailma nimel, kus ettevõtted ei pea
kasutama sellist reklaami, et konkurentsis püsida ja kus inimeste isikuandmeid
hoitakse turvaliselt.
Just sedasi teeme ka meie.